Dispersioonvärvid ja siirdetrükk
Dispersioonvärvid on sünteeskuidude värvimiseks, maalimiseks või trükkimiseks välja töötatud värvitüüp.
Disperssed ehk pihusvärvained on vees lahustumatud. Ka trükipastas on need peente tahkete osakestena pihustunud ehk disperssel kujul, see annab ka värvidele nimetuse.
Kuumuse mõjul dispersioonvärv sublimeerub – muutub tahkest olekust gaasiliseks. Kõrgetel temperatuuridel pehmenevad ja paisuvad ka termoplastsed polümeerid ning gaasistunud värviosakesed sulanduvad hõrenenud sünteeskiudu. Jahtudes taastab kiud oma algsed mõõtmed ja tiheduse, värviosakesed tahkestuvad ning kinnituvad sel viisil kiudu.
Kinnitumise termilisest olemusest tulenevalt sobivad värvid sünteeskiulistele kangastele. Dispersioonvärvid ei lisa kangale liimaineid ega muuda kanga pinda jäigemaks. Seega jäävad toonid läbikumavad ning rohkem kujunduslikke võimalusi pakub valgetel või heledatoonilistel kangaste trükkimine. Värvidel on hea pesemis- hõõrdumis- ja valguskindlus, kuid ettevaatlik tuleb olla trükiste triikimisega, sest termiliselt aktiivne värv võib kuumuse mõjul uuesti lenduda ja teisi pindu määrida.
Kiu pehmendamiseks ja värvimiseks on mitmeid võimalusi. Tänapäeval kasutatakse rõhu all kõrgel temperatuuril (130-210º C) värvimist või paisutatakse kiude kemikaalide abil. Kuiv sublimatsiooni menetlus võimaldab kas otse kangale trükitud värvi kinnitamist või kinnitamist samaaegselt selle paberilt kangale siirdamisega. Dispersioonvärve võib kasutada mitmete menetluste ja nende kombinatsioonide teostamisel.
Otsetrüki probleem on sünteeskiu halb niiskusimavus ja sellest tulenevad ebaühtlane trükipind, värvi laialisulamine ja ebaterav kujutis. Kiudu paisutavad ja värvi kinnitavad abiained on tervist kahjustavad ega sobi käsitrükis kasutamiseks. Kui trükitud kangaid kinnitatakse vertikaalselt riputatuna ahjus, võib gaasistuv värv lenduda ja kõrvalpindu määrida.
Põletustrüki puhul saab dispesioonvärve kasutada, kui trükitakse heledaid sünteeskiude sisaldavaid kangaid. Siis võib värvi segada põletustrüki pastasse koos seda kinnitavate kemikaalidaga. Samuti võib kujundada väljapõletatamisel tekkinud heledaid sünteeskiu osi siirdetrüki abil.
Digitaaltrükki teostatakse nii otse- kui siirdetrüki menetlusel. Tööstuses nimetatakse dispersioonvärvidega digitaaltrükki sünteeskangasele tavaliselt sublimatsiooni trükiks või -prindiks.
Siirdetrükki saab kasutada kombinatsioonis nii digitaaltrüki, siiditrüki kui maalimisega. Muster prinditakse, trükitakse või maalitakse dispersioonvärvidega paberile, millelt see kuumuse ja surve abil sünteeskangale siirdatakse. Kõik toimub samaaegselt: kiudude paisumine, värvi sublimeerumine ja kujutise siirdumine paberilt kangale. Paberi pind on ühtlasem, sellele saab lähemalt ja seega täpsema kujutise printida kui kangale, mille kiud võiksid printeri värvipea ummistada. Tarvis pole ka kemikaale, mis on vajalikud otsetrüki menetluses.Siirdetrükk ei ka vaja järelpesu, kuna peale värvi ei siirdu kangale kemikaale ega paksendajat.
Siirdetrükiks sobib kõige paremini väga väikesemolekuliline dispersioonvärv. Värve toodetakse pulbrina, aga müüakse ka juba vette segatud dispersioonina, näiteks Fabric transfer paints (Colourist).
Disperssed ehk pihusvärvained on vees lahustumatud. Ka trükipastas on need peente tahkete osakestena pihustunud ehk disperssel kujul, see annab ka värvidele nimetuse.
Kuumuse mõjul dispersioonvärv sublimeerub – muutub tahkest olekust gaasiliseks. Kõrgetel temperatuuridel pehmenevad ja paisuvad ka termoplastsed polümeerid ning gaasistunud värviosakesed sulanduvad hõrenenud sünteeskiudu. Jahtudes taastab kiud oma algsed mõõtmed ja tiheduse, värviosakesed tahkestuvad ning kinnituvad sel viisil kiudu.
Kinnitumise termilisest olemusest tulenevalt sobivad värvid sünteeskiulistele kangastele. Dispersioonvärvid ei lisa kangale liimaineid ega muuda kanga pinda jäigemaks. Seega jäävad toonid läbikumavad ning rohkem kujunduslikke võimalusi pakub valgetel või heledatoonilistel kangaste trükkimine. Värvidel on hea pesemis- hõõrdumis- ja valguskindlus, kuid ettevaatlik tuleb olla trükiste triikimisega, sest termiliselt aktiivne värv võib kuumuse mõjul uuesti lenduda ja teisi pindu määrida.
Kiu pehmendamiseks ja värvimiseks on mitmeid võimalusi. Tänapäeval kasutatakse rõhu all kõrgel temperatuuril (130-210º C) värvimist või paisutatakse kiude kemikaalide abil. Kuiv sublimatsiooni menetlus võimaldab kas otse kangale trükitud värvi kinnitamist või kinnitamist samaaegselt selle paberilt kangale siirdamisega. Dispersioonvärve võib kasutada mitmete menetluste ja nende kombinatsioonide teostamisel.
Otsetrüki probleem on sünteeskiu halb niiskusimavus ja sellest tulenevad ebaühtlane trükipind, värvi laialisulamine ja ebaterav kujutis. Kiudu paisutavad ja värvi kinnitavad abiained on tervist kahjustavad ega sobi käsitrükis kasutamiseks. Kui trükitud kangaid kinnitatakse vertikaalselt riputatuna ahjus, võib gaasistuv värv lenduda ja kõrvalpindu määrida.
Põletustrüki puhul saab dispesioonvärve kasutada, kui trükitakse heledaid sünteeskiude sisaldavaid kangaid. Siis võib värvi segada põletustrüki pastasse koos seda kinnitavate kemikaalidaga. Samuti võib kujundada väljapõletatamisel tekkinud heledaid sünteeskiu osi siirdetrüki abil.
Digitaaltrükki teostatakse nii otse- kui siirdetrüki menetlusel. Tööstuses nimetatakse dispersioonvärvidega digitaaltrükki sünteeskangasele tavaliselt sublimatsiooni trükiks või -prindiks.
Siirdetrükki saab kasutada kombinatsioonis nii digitaaltrüki, siiditrüki kui maalimisega. Muster prinditakse, trükitakse või maalitakse dispersioonvärvidega paberile, millelt see kuumuse ja surve abil sünteeskangale siirdatakse. Kõik toimub samaaegselt: kiudude paisumine, värvi sublimeerumine ja kujutise siirdumine paberilt kangale. Paberi pind on ühtlasem, sellele saab lähemalt ja seega täpsema kujutise printida kui kangale, mille kiud võiksid printeri värvipea ummistada. Tarvis pole ka kemikaale, mis on vajalikud otsetrüki menetluses.Siirdetrükk ei ka vaja järelpesu, kuna peale värvi ei siirdu kangale kemikaale ega paksendajat.
Siirdetrükiks sobib kõige paremini väga väikesemolekuliline dispersioonvärv. Värve toodetakse pulbrina, aga müüakse ka juba vette segatud dispersioonina, näiteks Fabric transfer paints (Colourist).
Töökäik
Kujunduslikult pakub siirdetrükk mitmeid võimalusi. Mustri võib maalida paberile, kuid peab arvestama, et värvide intensiivsus ja toonid muutuvad oluliselt peale kangale siirdamist.
- Värv maalitakse või trükitakse siirdetrüki paberile. Selleks sobib ka õhuke ja siledapindne näiteks ofsettrüki või ka printeripaber.
- Värvil lastakse kuivada.
- kujutis siirdatakse paberilt sünteeskiulisele kangale triikraua või kuumpressi abil. Lisaks sobivale temperatuurile ja ajale on olutine tugev surve. Tööpinnad tuleb põhjalikult kaitsta lenduva värvi eest. Triikraua põhja võib katta fooliumiga. Kuumpressi kaitseme silikoonkangase ja küpsetuspaberite abi. Määrdunud küpsetuspaber tuleb välja vahetada.
- SIIRDAMISE TEMPERATUUR Polüestril: 200-210ºC.
- AEG: 60-20 sekundit, vajadusel võib aega pikendada.
Kujunduslikult pakub siirdetrükk mitmeid võimalusi. Mustri võib maalida paberile, kuid peab arvestama, et värvide intensiivsus ja toonid muutuvad oluliselt peale kangale siirdamist.
Maalitud paberit võib kasutada korduvalt. Värvi kogus jääb iga trükkimiskorraga väiksemaks ja kujutis mõnevõrra heledamaks. Värvide intensiivsus ja tonaalsus sõluvad palju kangast, selle tihedusest jt omadustest.
Maalitud pindadest võib teha kollaažimustreid.
Kasutada katsvaid šabloone paberist, pitsist või lõngast.
Siirdada kangale kangale värv, mis eelmise tehnika käigus on kandunud šabloonile.
Tänu süneeskiude termoplastilisusele võib neid värvimisega samaaegselt ka vormida. Šiboritehnikate või lõhedega paberšablooni abil saab fikseerida volte, mille all kangas värvumata jääb.
Kõrgel temperatuuril võib mõnele materajalile lisaks värvidele siirduda ka printeritahma kujutis.