FOTOMENETLUSEL SIIDITRÜKI ŠABLOON
Siiditrüki šablooni loomine fotomenetlusel põhineb kemikaalide UV-kiirguse tundlikkusel. Valgustundliku emulsiooniga kaetud siiditrüki võrgu ja valgusallika vahele asetatakse mustadeks ja valgeteks pindadeks stiliseeritud trükimotiiviga film. Läbi valgete osade valgust saavad kohad muutuvad UV-kiirguse toimel vees lahustumatuks. Mustade pinnade all ei saa emulsioon valgust ning jääb vees lahustuvaks. Valgustamise järel raam pestakse, musta pinna all olnud emulsioon lahustub ja vabastab võrgul mustriosad, mis hakkavad värvi läbi trükkima. Valge pinna all olnud võrk on veekindla kihiga kaitstud ning need kohad jäävad trükkimata.
Emulsioon-šablooniga raami on mugav kasutada ja hooldada. Pole ohtu, et lahtine šabloon võiks raami all nihkuda või värv šablooni servade taha kuhjuda. Puudub ka vajadus kaitsta pindu täiendavalt ajalehe või teibiga nagu kilest või paberis lõigatud šablooni puhul. Tiraaži trükkimiseks siiditrüki tehnikas on fotošabloon kõige loogilisem kui mitte ainuvõimalik valik.
Trükimotiiv
Kujund, mida soovitakse trükkida, tuleb stiliseerida must-valgeteks pindadeks. Fotomenetlus šablooni valmistamisel annab märksa rohkem graafilisi võimalusi kui selle välja lõikamine kilest või paberist. Motiivi võib joonistada või maalida mustaga valgele, lõigata välja mustast paberist, selle võib luua või seda võib töödelda digitaalselt. See võib olla siluett, piksel- või joongraafiline kujutis.
Ka fotorealistlikud motiivid on võimalikud, kui need on piisavalt kontrastsed või suured selleks, et pärast piksliteks või valguse-varju pindadeks töötlemist kujutis loetav jääks. Seejuures peaks piksli suurus vastama võrgu tihedusele või õigem oleks öelda hõredusele. Tekstiili trükkimisel kasutatakse suhteliselt hõredat võrku (49 või 60 lõnga/cm) ning väga väike piksel võiks jääda lõngade vahele ning läheks kaduma. Lisaks on risk, et väga väike pind šabloonil ei suuda kaitsta, värv sulandub trükkides selle alla ning pinnad omavahel kokku. Sõltuvalt trükimenetlusest, kangast, värvi paksusest ja tõmmete arvust võib teksiilivärvidega käsitsi edukamalt trükkida kujutisi, mille piksli suurusi jää alla 80 dpi ning sedagi valitud menetlusel. Mida vähem piksleid tollil, seda suurem piksel ning seda rohkem on katsetamisruumi. Seda rohkem tõmbeid on võimalik teha enne, kui kujutis laiali sulaks ning menetluste ja värvide valik on laiem.
Kujundi töötlemisel tuleks mõelda, mitut šablooni vajatakse, kas tehakse värvilahutus ja iga värvi trükkimiseks eraldi šabloon. Mitmekesiseid tulemusi annab suurema trükipinnaga kujundi kombineerimine samale kujundile tehtud väiksema trükipinnaga motiiviga. Võib trükkida esimese kihina näiteks kujundi siluetti ning teisena selle peale detailsema joonise vm siluetist väiksema trükipinnaga kihi.
Emulsioon-šablooniga raami on mugav kasutada ja hooldada. Pole ohtu, et lahtine šabloon võiks raami all nihkuda või värv šablooni servade taha kuhjuda. Puudub ka vajadus kaitsta pindu täiendavalt ajalehe või teibiga nagu kilest või paberis lõigatud šablooni puhul. Tiraaži trükkimiseks siiditrüki tehnikas on fotošabloon kõige loogilisem kui mitte ainuvõimalik valik.
Trükimotiiv
Kujund, mida soovitakse trükkida, tuleb stiliseerida must-valgeteks pindadeks. Fotomenetlus šablooni valmistamisel annab märksa rohkem graafilisi võimalusi kui selle välja lõikamine kilest või paberist. Motiivi võib joonistada või maalida mustaga valgele, lõigata välja mustast paberist, selle võib luua või seda võib töödelda digitaalselt. See võib olla siluett, piksel- või joongraafiline kujutis.
Ka fotorealistlikud motiivid on võimalikud, kui need on piisavalt kontrastsed või suured selleks, et pärast piksliteks või valguse-varju pindadeks töötlemist kujutis loetav jääks. Seejuures peaks piksli suurus vastama võrgu tihedusele või õigem oleks öelda hõredusele. Tekstiili trükkimisel kasutatakse suhteliselt hõredat võrku (49 või 60 lõnga/cm) ning väga väike piksel võiks jääda lõngade vahele ning läheks kaduma. Lisaks on risk, et väga väike pind šabloonil ei suuda kaitsta, värv sulandub trükkides selle alla ning pinnad omavahel kokku. Sõltuvalt trükimenetlusest, kangast, värvi paksusest ja tõmmete arvust võib teksiilivärvidega käsitsi edukamalt trükkida kujutisi, mille piksli suurusi jää alla 80 dpi ning sedagi valitud menetlusel. Mida vähem piksleid tollil, seda suurem piksel ning seda rohkem on katsetamisruumi. Seda rohkem tõmbeid on võimalik teha enne, kui kujutis laiali sulaks ning menetluste ja värvide valik on laiem.
Kujundi töötlemisel tuleks mõelda, mitut šablooni vajatakse, kas tehakse värvilahutus ja iga värvi trükkimiseks eraldi šabloon. Mitmekesiseid tulemusi annab suurema trükipinnaga kujundi kombineerimine samale kujundile tehtud väiksema trükipinnaga motiiviga. Võib trükkida esimese kihina näiteks kujundi siluetti ning teisena selle peale detailsema joonise vm siluetist väiksema trükipinnaga kihi.
Selliseid šabloone saab kasutada iseseisvate või mitmekihiliste motiivide trükkimiseks
Hea on ka teada, millises tehnikas või milliste värvidega motiiv trükitakse. Näiteks taustast heledama värviga trükkides või söövitustrüki puhul pöördub kujutis negatiivi ning selle loetavus võib väheneda.
Kui kujundi iseloom nõuab, tuleks sel puhul teha hoopis negatiivfilm ja -šabloon, mis trükkides ümber pöördub ning annab lõpptulemuseks positiiv-kujutise.
Positiiv- ja negatiiv motiivi trükkimine võimaldab kujunduslikku varieerimist.
Film
Šablooni valmistamseks tuleb motiivist teha must-valge positiiv kujutisega „film”. Enamasti prinditakse selleks digitaalne kujutis läbipaistvale filmile või koopiakilele, kuid selle loomiseks on ka alternatiivseid võimalusi. Motiivi võib lõigata välja mustast paberist; õhukesele valgele paberile saab motiivi joonistada või maalida musta tuši vm katva värviga; kopeerida või printida motiivi kilele või paberile. Tavaline 80g-ne paber laseb valgust läbi, kuid mõnevõrra vähem kui kile ning seda tuleb arvestada valgustusaja seadmisel. Paber on kilest odavam alternatiiv, ka ei ole ohtu, et see võiks printeri kuumuse mõjul deformeeruda.
On oluline, et must kujutis oleks piisavalt tihedalt kaetud ega laseks valgust läbi. Selles saab veenduda, kui vaadata filmi vastu valgust ning see paistab endiselt must. Kui pind paistab vastu valgust hall, siis tuleks printimisel või koopia tegemisel kontrasti suurendamise abil tahma lisada. Kilele prinditud kujutise kontrastsemaks muutmiseks müüakse ka vastavaid kemikaale.
Siiditrüki raami ettevalmistamine
Siiditrüki raamile pingutatakse sobiva tihedusega trükivõrk ehk siid ehk sõel ning kinnitatakse kontaktliimi või klambrite abil, sõltuvalt raami materjalist. Siid on soovitav eeltöödelda rasvaeemaldaja ja karestajaga, mille jäägid hoolikalt maha pestakse. Pestud ja kuivatatud võrk kaetakse valgustundliku ehk fotoemulsiooniga. Peab teadma, kas trükkida soovitakse vee- või lahustibaasil värvidega, sest kummalegi värvitüübile toodetakse erinevaid emulsioone. Võimalik on valida emulsioon, mis sobib nii lahusti- kui veebaasil trükivärvidele. Nagu kemikaalide puhul ikka, tuleb ka siin tutvuda tooteinfoga ning järgida selle valmistamise ja ohutu kasutamise juhiseid ning arvestada säilivusajaga.
Fotoemulsioon muutub peale aktivaatoriga kokkusegamist tundlikuks valguse UV lainepikkusele. Emulsioon kantakse emulsioonirenni abil võrgule võimalikult ühtlase ja õhukese kihina. Töötamisel tuleb vältida otsest päikesevalgust vm UV laineid sisaldava valgusallika kiirgust. Emulsiooniga kaetud raam kuivatatakse pimedas, soovitatavalt horisontaalasendis, et vältida emulsiooni voolamist.
Valgustamine
Ekvaatorile lähemates piirkondades piisab fotošablooni valgustamiseks vaid päikesekiirgusest, kuid Eestis tuleb selleks kasutada UV laineid andvat valgusallikat. Professionaalsed valguslauad on varustatud mitmetuhande vatise metallhaliid lambiga, kuid raami saab valgustada ka näiteks luminofoortorudest ehitataud valgulaual.
Trükimotiiviga must-valge positiivfilm asetatakse kuivanud fotoemulsiooniga võrgu ning valgusallika vahele. Oluline on asetada filmile prinditud või muul moel saadud värvi pool vastu emulsiooni selleks, et emulsioon oleks tihedas kontaktis kaitsva musta kihiga ning nende pindade vahele ei jääks filmi materjali paksust, mis võiks põhjustada valguse murdumist ja pääsemist kaitstavate pindadeni. Tiheda kontakti loomiseks on valgustusseadmed varustatud vaakumpumba ja kummikattega, kuid surve võib luua ka muul mehaanilisel viisil. Kui valgusallika poolt kaitseb emulsiooniga kaetud võrku film, siis võrgu teine pool kaitstakse hajuva valguse eest seadme kummikatte vm vahendi abil.
Sõltuvalt valgusallika kaugusest ja intensiivsusest, võib valgustusaeg kesta paarist minutist mitme tunnini. Aeg sõltub ka filmi materjalist, mustade pindade tihedusest, emulsioonikihi paksusest ning pesemisvõimalustest. Sobivaim valgustusaeg tuleb välja selgitada katseliselt.
Peale valgustamist pestakse välja šablooni musta pinnaga kaetud ja valguse eest kaitstud kohad. Nendes kohtades on emulsioon jäänud vees lahustuvaks ning veesurve abil pestakse see võrgult maha. Seega hakkavad filmil nähtavad mustad pinnad šabloonil värvi läbi trükkima. Kõik pinnad, mis filmil olid valged või läbipaistvad muutuvad UV-kiirguse toimel veekindlaks ning kaitsevad kangast värvi eest.
Šablooni valmistamseks tuleb motiivist teha must-valge positiiv kujutisega „film”. Enamasti prinditakse selleks digitaalne kujutis läbipaistvale filmile või koopiakilele, kuid selle loomiseks on ka alternatiivseid võimalusi. Motiivi võib lõigata välja mustast paberist; õhukesele valgele paberile saab motiivi joonistada või maalida musta tuši vm katva värviga; kopeerida või printida motiivi kilele või paberile. Tavaline 80g-ne paber laseb valgust läbi, kuid mõnevõrra vähem kui kile ning seda tuleb arvestada valgustusaja seadmisel. Paber on kilest odavam alternatiiv, ka ei ole ohtu, et see võiks printeri kuumuse mõjul deformeeruda.
On oluline, et must kujutis oleks piisavalt tihedalt kaetud ega laseks valgust läbi. Selles saab veenduda, kui vaadata filmi vastu valgust ning see paistab endiselt must. Kui pind paistab vastu valgust hall, siis tuleks printimisel või koopia tegemisel kontrasti suurendamise abil tahma lisada. Kilele prinditud kujutise kontrastsemaks muutmiseks müüakse ka vastavaid kemikaale.
Siiditrüki raami ettevalmistamine
Siiditrüki raamile pingutatakse sobiva tihedusega trükivõrk ehk siid ehk sõel ning kinnitatakse kontaktliimi või klambrite abil, sõltuvalt raami materjalist. Siid on soovitav eeltöödelda rasvaeemaldaja ja karestajaga, mille jäägid hoolikalt maha pestakse. Pestud ja kuivatatud võrk kaetakse valgustundliku ehk fotoemulsiooniga. Peab teadma, kas trükkida soovitakse vee- või lahustibaasil värvidega, sest kummalegi värvitüübile toodetakse erinevaid emulsioone. Võimalik on valida emulsioon, mis sobib nii lahusti- kui veebaasil trükivärvidele. Nagu kemikaalide puhul ikka, tuleb ka siin tutvuda tooteinfoga ning järgida selle valmistamise ja ohutu kasutamise juhiseid ning arvestada säilivusajaga.
Fotoemulsioon muutub peale aktivaatoriga kokkusegamist tundlikuks valguse UV lainepikkusele. Emulsioon kantakse emulsioonirenni abil võrgule võimalikult ühtlase ja õhukese kihina. Töötamisel tuleb vältida otsest päikesevalgust vm UV laineid sisaldava valgusallika kiirgust. Emulsiooniga kaetud raam kuivatatakse pimedas, soovitatavalt horisontaalasendis, et vältida emulsiooni voolamist.
Valgustamine
Ekvaatorile lähemates piirkondades piisab fotošablooni valgustamiseks vaid päikesekiirgusest, kuid Eestis tuleb selleks kasutada UV laineid andvat valgusallikat. Professionaalsed valguslauad on varustatud mitmetuhande vatise metallhaliid lambiga, kuid raami saab valgustada ka näiteks luminofoortorudest ehitataud valgulaual.
Trükimotiiviga must-valge positiivfilm asetatakse kuivanud fotoemulsiooniga võrgu ning valgusallika vahele. Oluline on asetada filmile prinditud või muul moel saadud värvi pool vastu emulsiooni selleks, et emulsioon oleks tihedas kontaktis kaitsva musta kihiga ning nende pindade vahele ei jääks filmi materjali paksust, mis võiks põhjustada valguse murdumist ja pääsemist kaitstavate pindadeni. Tiheda kontakti loomiseks on valgustusseadmed varustatud vaakumpumba ja kummikattega, kuid surve võib luua ka muul mehaanilisel viisil. Kui valgusallika poolt kaitseb emulsiooniga kaetud võrku film, siis võrgu teine pool kaitstakse hajuva valguse eest seadme kummikatte vm vahendi abil.
Sõltuvalt valgusallika kaugusest ja intensiivsusest, võib valgustusaeg kesta paarist minutist mitme tunnini. Aeg sõltub ka filmi materjalist, mustade pindade tihedusest, emulsioonikihi paksusest ning pesemisvõimalustest. Sobivaim valgustusaeg tuleb välja selgitada katseliselt.
Peale valgustamist pestakse välja šablooni musta pinnaga kaetud ja valguse eest kaitstud kohad. Nendes kohtades on emulsioon jäänud vees lahustuvaks ning veesurve abil pestakse see võrgult maha. Seega hakkavad filmil nähtavad mustad pinnad šabloonil värvi läbi trükkima. Kõik pinnad, mis filmil olid valged või läbipaistvad muutuvad UV-kiirguse toimel veekindlaks ning kaitsevad kangast värvi eest.
Kujutise šabloonilt välja pesemiseks tuleb kasutada suhteliselt tugevat vee survet, kuid tuleb olla ettevaatlik, sest ebapiisava valgustusaja korral võib liiga tugev surve eemaldada emulsiooni ka kohtades, kus ei peaks. Juhul, kui filmi must pind on jäänud hall, saavad valgust ka kaitstud pinnad, nende väljapesemine on vaevaline ning tulemus võib jääda ebaühtlane. Väljapestud emulsioonšablooni võiks järelvalgustada valgustus-seadme või päikesevalguses abil. See muudab veel pehme emulsiooni tugevamaks ja vastupidavamaks. Juhul, kui raami ja emulsioonipinna vahele jääb katmata võrku, millest värv võiks soovimatutes kohtades kangale imbuda, tuleb need katta veekindla teibiga. Pruun pakketeip pole soovitav põhjusel, et jätab peale eemaldamist võrgule liimikihi, mis tuleks sellelet lahusti abil puhastada.
Üht siiditrüki raami ja võrku saab kasutada korduvalt. Emulsioonide tootjad pakuvad neile ka lahusteid, mille abil on võimalik šabloon võrgult paha pesta. Lisaks müüakse tugevatoimelisi kemikaale, mille abil eemaldada värvijääke ja puhastada ummistunud võrku. Ohutumaid ja keskkonnasõbralikumaid alternatiive valmistatatakse näiteks sojaubadest.
Üht siiditrüki raami ja võrku saab kasutada korduvalt. Emulsioonide tootjad pakuvad neile ka lahusteid, mille abil on võimalik šabloon võrgult paha pesta. Lisaks müüakse tugevatoimelisi kemikaale, mille abil eemaldada värvijääke ja puhastada ummistunud võrku. Ohutumaid ja keskkonnasõbralikumaid alternatiive valmistatatakse näiteks sojaubadest.