SISSEJUHATUS
Käesolev õpiobjekt saadab ja illustreerib kursust Kangatrüki tehnoloogiad. Kursuse eeldusaineteks on kursused Pigmenttrükk või Kangatrükk, mis annavad algteadmised ja baasoskused kanga trükkimiseks käsitrüki tehnikates.
Õpiobjekt käsitab valikut käsitrükis kasutatavatest menetlustest ja värvidest, millised on kasutamist leidnud ja pinnale jäänud kangatrüki õpetamisel Eesti Kunstiakadeemia Tekstiilidisaini osakonnas.
See tutvustab tekstiili trükkimiseks mõeldud värve, kangatrüki menetlusi, kangakiude ning nende omavahelisi seoseid. Tudengite tööde näitel toob see välja võimalusi ja piiranguid, mida tehnoloogia seab trükidisainile ja millega peaks arvestama juba kavandamisel.
Pigmentvärvid kinnituvad kangale mehaaniliselt liimainete abil ning ainus piirang kanga valikul on, et see peab taluma värvi kinnitamiseks piisavat kuumust. Ka siin räägime menetlustest − eripigmendid, flokk- ja fooliumtrükk, mille puhul kiu koostis pole menetluse võimalikkuse või värvi kinnitumise seisukohast oluline ning võimalike kangaste valik on lai. Kuid mitmed tekstiili värvid ja menetlused on seotud väga kitsalt ühe kiurühmaga. Näiteks sobivad reaktiivvärvid ja keemiline reservtrükk eelkõige naturaalsetele kiududele ning dispersioonvärvidega siirdetrükk on teostatav sünteeskiulistel kangastel. Seetõttu on väga oluline tunda värve, teksiilikiude ja menetlusi ning mõista nende omavahelisi seoseid.
Tehnilisi valikuid ja terviktulemust mõjutab ka trükimotiivi iseloom – trükipinna suurus, selle graafika ning see, kas trükitakse üksikmotiivi või korduva mustriga suurt kangast. Näiteks seavad rastripind või peen joonegraafika piirangu trükitõmmete arvule. Peen joon või pikselpind on enamasti trükitav vaid 1-2 tõmbega ning suurem tõmmete arv ja koos nendega lisanduv värvi kogus sulataks kujutise laiali. Samas nõuab näiteks põletustrükk paksemal kangal pasta trükkimist 8-20 tõmbega. Sellistel puhkudel tuleb otsustada, kas kõik valikud on asjakohased või milline on võimalik lahendus. Loogilised seosed trükikujunduse, menetluse, värvi ja kanga kiu vahel ning praktiline töökogemus loovad eeldused ideele kõige kohasema teostusviisi ja materjali valikuks.
Et eristada kanga trükkimise viise (näiteks reserv-, söövitus- või põletustrükk) käsitrüki tehnikatest (näiteks siiditrükk või monotüüpia) on selles materjalis esimesed valdavalt nimetatud trükimenetlusteks ning teised tehnikateks. Kui õpiobjektis räägitakse tehnikatest, siis võib see ka olla menetluse või muus laiemas tähenduses.
Käesolevas õpiobjektis toodud näited on teostatud siiditrüki tehnikas. Kujutiste ja mustrite trükkimiseks kasutataud siiditrüki šabloonid on valmistatud fotomenetlusel. Põhimõtteliselt võib siin kirjeldatavate trükimenetluste teostamisel kasutada ka õpiobjektis Pigmenttrükk käsitatud tehnikaid ja šablooni valmistamise viise, kuid seejuures peaks arvestama iga menetluse iseloomu ja tingimusi. Näiteks on nii reservtrüki kui põletustrüki õnnestumise eelduseks täpselt kontrollitud värvi või pasta kogus, mida aga monotüüpia, diatüüpia või templitrüki puhul pole lihtne saavutada.
Suur tänu kõigile näidiste autoritele, kursustel osalenud tudengitele ja meistritele!
Õpiobjekt käsitab valikut käsitrükis kasutatavatest menetlustest ja värvidest, millised on kasutamist leidnud ja pinnale jäänud kangatrüki õpetamisel Eesti Kunstiakadeemia Tekstiilidisaini osakonnas.
See tutvustab tekstiili trükkimiseks mõeldud värve, kangatrüki menetlusi, kangakiude ning nende omavahelisi seoseid. Tudengite tööde näitel toob see välja võimalusi ja piiranguid, mida tehnoloogia seab trükidisainile ja millega peaks arvestama juba kavandamisel.
Pigmentvärvid kinnituvad kangale mehaaniliselt liimainete abil ning ainus piirang kanga valikul on, et see peab taluma värvi kinnitamiseks piisavat kuumust. Ka siin räägime menetlustest − eripigmendid, flokk- ja fooliumtrükk, mille puhul kiu koostis pole menetluse võimalikkuse või värvi kinnitumise seisukohast oluline ning võimalike kangaste valik on lai. Kuid mitmed tekstiili värvid ja menetlused on seotud väga kitsalt ühe kiurühmaga. Näiteks sobivad reaktiivvärvid ja keemiline reservtrükk eelkõige naturaalsetele kiududele ning dispersioonvärvidega siirdetrükk on teostatav sünteeskiulistel kangastel. Seetõttu on väga oluline tunda värve, teksiilikiude ja menetlusi ning mõista nende omavahelisi seoseid.
Tehnilisi valikuid ja terviktulemust mõjutab ka trükimotiivi iseloom – trükipinna suurus, selle graafika ning see, kas trükitakse üksikmotiivi või korduva mustriga suurt kangast. Näiteks seavad rastripind või peen joonegraafika piirangu trükitõmmete arvule. Peen joon või pikselpind on enamasti trükitav vaid 1-2 tõmbega ning suurem tõmmete arv ja koos nendega lisanduv värvi kogus sulataks kujutise laiali. Samas nõuab näiteks põletustrükk paksemal kangal pasta trükkimist 8-20 tõmbega. Sellistel puhkudel tuleb otsustada, kas kõik valikud on asjakohased või milline on võimalik lahendus. Loogilised seosed trükikujunduse, menetluse, värvi ja kanga kiu vahel ning praktiline töökogemus loovad eeldused ideele kõige kohasema teostusviisi ja materjali valikuks.
Et eristada kanga trükkimise viise (näiteks reserv-, söövitus- või põletustrükk) käsitrüki tehnikatest (näiteks siiditrükk või monotüüpia) on selles materjalis esimesed valdavalt nimetatud trükimenetlusteks ning teised tehnikateks. Kui õpiobjektis räägitakse tehnikatest, siis võib see ka olla menetluse või muus laiemas tähenduses.
Käesolevas õpiobjektis toodud näited on teostatud siiditrüki tehnikas. Kujutiste ja mustrite trükkimiseks kasutataud siiditrüki šabloonid on valmistatud fotomenetlusel. Põhimõtteliselt võib siin kirjeldatavate trükimenetluste teostamisel kasutada ka õpiobjektis Pigmenttrükk käsitatud tehnikaid ja šablooni valmistamise viise, kuid seejuures peaks arvestama iga menetluse iseloomu ja tingimusi. Näiteks on nii reservtrüki kui põletustrüki õnnestumise eelduseks täpselt kontrollitud värvi või pasta kogus, mida aga monotüüpia, diatüüpia või templitrüki puhul pole lihtne saavutada.
Suur tänu kõigile näidiste autoritele, kursustel osalenud tudengitele ja meistritele!